Oleme juba viis hooaega Tähenduse teejuhtide aastalõpunumbreid sidunud mõne Eestimaa paikkonnaga ja püüdnud leida selle kohaga seotud intervjueeritava ning kaasautorid. Seekord on pisut teisiti. Istume Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja ootame kohtumist kirjandusloolase ning Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Kristi Metstega. Sügisesesse alma mater’i linna sõidu peamiseks põhjuseks on aga huvi Jõgevamaal sündinud eesti luuletaja, prosaisti ja tõlkija Betti Alveri elu ja loomingu vastu. Mõte Betti Alverist lehenumber teha sündis meil juba üle poole aasta tagasi. Meid mõlemaid Hardoga on Alveri luule sügavalt puudutanud. Jõgeval imeilusas pisikeses puumajakeses asuvast Betti Alveri Muuseumist on meile jäänud väga helge mälestus. Esimene küsimus, mis mul Tartusse jõudes peast läbi käis, on see, et miks me vestleme Jõgeva asemel Betti Alverist hoopis Tartus kirjandusmuuseumis? Milline on selle koha seos Betti Alveriga? Kristi Metste loob kiiresti asjatundliku silla. Ta kinnitab, et Betti Alver on nii Tartu, kirjandusmuuseumi kui ka kultuuriloolise arhiiviga väga otseselt seotud. Tartu oli Alveri kodulinn. Siin elas ta peaaegu pidevalt alates 1914. aastast, kui temast sai Tartu Puškini-nimelise tütarlaste gümnaasiumi õpilane, kuni surmani 19. juunil 1989. Kreutzwaldi kirjade tõlkijana oli ta 1950. aastatel kirjandusmuuseumi lepinguline töötaja. Peale selle on tema teisel abikaasal, kirjandusteadlasel Mart Lepikul tähtis koht nii kultuuriloolise arhiivi kui ka kirjandusmuuseumi ajaloos.