Jens Veende «Minu Hiina» meenutab mulle ühte muinasjuttude arhetüüpi. Kuidas üks laisavõitu heatahtlik vennike läks laia ilma rändama ja kuidas ta seal laias ilmas vedama hakkas. Jens sattus nimelt üsna juhuslikult Eestit esindama suurde telemängu, mida näidati kogu Hiinas, vaatajaid loendati miljonites ja sellest jutustavad stseenid on minu meelest väga kaasahaaravad.