[caption id="attachment_463182" align="alignnone" width="1920"] Tetjana Himitš meenutab lapsepõlve jõule Ukrainas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Jõulud. Kui ilus sõna ja kui palju võlu selles on. Minu jaoks oli see aga alati pidupäev pärast ema sünnipäeva. Mäletan, kuidas sulgesime uksed, kustutasime tuled ja hoidsime hinge kinni, oodates, et lapsed tuleksid jõulusantideks. Teesklesime, et kedagi pole kodus. Aga vanaema Liida peitis kõik noad ära ja torkas need sibulasse. See oli õigeusu komme, et mitte „lõigata saatust”, kaitsta peret kurja ja ebapuhtuse, tülide ja haiguste eest. Traditsiooni kohaselt püüdsime katta laua kaheteistkümne paastuaja roaga. Minu lemmikud olid kuti ja uzvar. Uzvar on tuntud Ukraina jook, millel on suitsutatud pirnide ja ploomide lõhn. Sinna lisatakse kuivatatud puuvilju: pirne, õunu, ploome, kuivatatud aprikoose, kirsse ja rosinaid. Magususe andis uzvar’ile mesi või suhkur. Vürtse sinna ei pandud. Uzvar’i joodi tavaliselt külmalt. See oli rituaalne jook, mille tarvitamisel oli mitu tähendust. Esiteks ‒ sid The post Imelised talvepeod lapsepõlve Ukrainas appeared first on Lääne Elu .