Hiina on õppinud, ja seda vägagi valvsalt – mitte omaenda vigadest, vaid Venemaa ebaõnnestumistest Ukrainas. Nüüd valmistub ta võimalikuks sõjaks, mis ei oleks kiire löök, vaid pikk ja vaevarikas ponnistus, et üle võtta Taiwan. Modernsed dessantlaevad, linnasõjaks treenitud üksused, drooniparved ja psühholoogilised mõjutusoperatsioonid annavad kõik tunnistust uue ajastu sõjaplaanidest. Kuid Taiwani kaitsesüsteemid, rahva valmisolek ja USA liitlased võivad tähendada, et iga rünnak oleks kallis ja ebakindel. Miks loobub Peking senisest «välksõja» loogikast ja valmistub hoopis teistsuguseks tulevikuks? Ja milline roll on selles küberrünnakutel ja narratiivikontrollil?