Ränioru uusim tervisemoeröögatus ei ole dieet ega treeningrakendus, vaid süstlad ja peptiidid – otse pulbrina Hiinast, lahustatuna köögilaual ja süstituna nahavoltidesse. Vaid mõni podcast ja valge kittel võivad olla piisavad, et anda pealtnäha teaduslik sisu millelegi, mis meenutab pigem alkeemiat kui meditsiini. Mõned loodavad paremat nahka ja vähem rasva, teised loodavad terveks saada. Ent mida vähem on teaduslikke andmeid, seda rohkem on usku ja iseennast testivaid tehnoentusiaste. Kas peptiidid on järgmine samm isikustatud tervises või lihtsalt uues kuues platseeboefekt? Mida näitab see nähtus meie suhetest teadmiste, tehnoloogia ja kehalise eksistentsiga?