Kujuta ette, et elu on nagu arvutiprogramm, kus osa ridu on üleliigsed – ja teadlased kustutavad need, et süsteem töötaks kiiremini ja puhtamalt. Just seda tegid Cambridge’i geneetikud, luues sünteetilise bakteri nimega Syn57. See bakter kasutab seitset koodonit vähem kui kogu ülejäänud elu Maal, ilma et selle toimimine lakkaks. Niisugust katset peeti seni mõeldamatuks, kuid DNA sünteesi areng on muutnud võimatust reaalsuseks. Kas see tähendab, et oleme astunud sammu omal moel «efektiivsema» elu poole? Või peidab endas iga kustutatud tähekombinatsioon ohtlikku teadmatusesammu? See katse seab nii paljudki piirid – funktsionaalsed aga ka eetilised – küsimärgi alla.