Neisse aina lühenevatesse päevadesse on peale värvimuutuste jälgimise ning kihulaste ja põdrakärbestega võitlemise mahtunud üllatavalt palju kohtumisi lindudega. Olen mitu nädalat silma peal hoidnud kolmel kohalikul pasknäärisalgal, aga päris sinasõbraks olen neist kõigist saanud vaid ühe linnuga. Seegi suleline näib siiski hoidvat mõningast vahemaad, nii minu kui teiste pasknääridega. Aga nii nagu ikka: ühel hetkel harjuvad ujedamadki linnud sellega, et üks kahejalgne pidevalt nende metsades uitab.