Teadlased, kes on harjunud kahtlema kõiges, kahtlevad nüüd üha rohkem ka tehisaru võimekuses. Wiley uus aruanne näitab, et isegi kui tehisaru kasutus teaduses kasvab, siis usaldus selle vastu hoopis kahaneb. Eriti muretsetakse nn hallutsinatsioonide pärast – olukordade üle, kus tehisaru esitab väljamõeldisi tõe pähe. Sellised vead võivad teaduses kallutada tulemusi, moonutada järeldusi ja külvata segadust ka ühiskonnas laiemalt. Veel 2024. aastal uskus enamik teadlasi, et tehisaru ületab inimese enamikes valdkondades – nüüd arvab seda vähem kui kolmandik. Mida rohkem nad tehnoloogia sisemusse süüvivad, seda vähem nad sellega rahul on. Kas see tähendab, et oleme jõudnud tehisaru-mullist kainenemise ajastusse?