Ühe USA kvanttehnoloogiafirma laboritest on väljunud masin, mis muudab kogu meie arusaama arvutamisest. Helios – uusim kvantarvuti nimega, mis viitab päikesele – ei vaja valguse kiirust, et töötada valgusest kiiremini. Selle sees tuksleb 98 kvantbitist koosnev «aju», mis suudab lahendada probleeme, mida klassikaline arvuti isegi ei suudaks mõista. Arvutusvõime on muljetavaldav, kuid veelgi olulisem on süsteemi stabiilsus – midagi, mida kvantmaailmas pole kerge saavutada. Kas oleme jõudnud ajastusse, kus tehisaru abil loodud masinad ei täienda meie teadmisi, vaid suunavad neid? Teadlased on juba asunud Heliosega simuleerima materjale, mille mõistmine oli seni üksnes teoreetiline unistus. Aga mis teeb just selle masina nii eriliseks ja kuhu võib see meid teaduses viia?