Kui ämblik hakkab piima tootma ja oma järglasi toitma nagu emalõvi või lehm, jääb üle vaid küsida – kas kogu loomariik on imetamisvõimeline? Toxeus magnus on hämmastanud teadlasi mitte ainult oma piimaga, vaid ka hoolitseva vanemakäitumisega, mida varem pole selgrootutel kuigi sageli nähtud. Ämblikupojad saavad ema kehast toitaineid, kasvavad kiiresti ega lahku pesast enne, kui nad on valmis maailmaga silmitsi seisma. Mis veelgi huvitavam – see toitev vedelik on valgurikkam, kui lehmapiim. Kas see on juhuslik anomaalia või märk sellest, et ka tehisaru pole ainus, mis meie looduse arusaamu nihutab? Ja mida see kõik ütleb evolutsioonist? Uurijad kahtlustavad, et ämblikupiim võib muuta senist arusaama sellest, kes loomariigis «päriselt» oma järglastest hoolib.