On inimesi, kes teevad hästi ühte asja. Ja siis on Janet Vavilov – naine nagu orkester, kes mahutab ühte päeva mitu elu. Hommikuti kõlab tema soe ja energiline hääl MyHitsiraadioeetris, päeval võib ta seista klassi ees õpetajana ja õhtul leida end lavalt, muusikali keskel, valgusvihus ja rollis, mis nõuab kogu tema kohalolu.Selline tempo tähendab paratamatult pidevat andmist – raadiokuulajatele, publikule, õpilastele. Janet on harjunud olema olemas, sada protsenti ja rohkemgi veel. Kuid just selle intensiivsuse kõrval on tal midagi, mis hoiab teda tasakaalus – oskus aeg-ajalt täiesti eemalduda.«Reisimine on midagi, mis lõpuks võtab sellel rahutul hingel mõtte korraks rahulikuks.» See pole meie loo peategelasele mitte põgenemine, vaid tagasitulek iseenda juurde. Ja ta teeb seda enamjaolt ihuüksi! Ilma liigsete plaanideta, laseb ta maailmal end üllatada – olgu selleks juhuslik kohtumine, vaade, mis sunnib korraks peatuma, või lihtsalt hetk, mil kuhugi ei ole kiiret.