Juhtkiri: keegi solgib endiselt meie merd

Lääne Elu

Juhtkiri: keegi solgib endiselt meie merd

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Mullune Haapsalu Tagalahe uuring näitas, et lahes on tavapäratult palju biomassi ja nitraate. Eesti rannikuveekogudest on Tagalaht kõige kehvemas seisus, on juba pikka aega olnud. Ja nüüd hakkab selle põhjus viimaks välja paistma: merevee solkimist liigsete toitainetega pole ikka veel seisma saadud. Ehkki sihitu lämmastikväetise külviga silma paistnud kolhoosiajast on pea neli kümnendit möödas ja nii mõndagi on vahepeal reovee lahte pääsemise tõkestamiseks ära tehtud. Suvel on liigse toitaine probleem väiksem: veetaimed püüavad nitraadid kinni ja kasutavad neid kasvamiseks, suisa vohamiseks, tekitades teistsuguse probleemi. Kui vaadata biomassi kaalu iga ruutmeetri kohta, ei ole Tagalaht mitte veekogu, vaid hoopis džungel, sest meres on taoline vohamine tavapäratu. Talvel taimede kasvuperioodi lõppedes on ülemäärased nitraadid aga taas platsis. Lühidalt on nii, et keegi või miski reostab Tagalahte. Kes või mis see on, seda teadlased veel uurivad. Aga selge on, et kuni seda reostusallikat või -allikaid ei tuvastata ning nitraatide voolule piiri ei panda, on kõik ilusad kar The post Juhtkiri: keegi solgib endiselt meie merd appeared first on Lääne Elu .

Go to News Site

Google Play

App Store