Uusi raamatuid tutvustav kirjandusõhtu alustab uut sügistalvist hooaega

Uusi raamatuid tutvustav kirjandusõhtu alustab uut sügistalvist hooaega

Kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer ja Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann kutsuvad raamatusõpru ka uuel hooajal Viru keskuse Rahva Raamatusse iga kuu esimesel teisipäeval kell 17.30. Selle hooaja esimesel, septembrikuisel kohtumisel, mis toimub 2. septembril, räägivad nad suvel ilmunud raamatutest, mis on väga head ja mida on õnneks palju. Natuke pikemalt võetakse jutuks Kristin Hannah’ romaan «Naised» ja Yael van der Woudeni Bookerile kandideerinud «Pelgupaik».

Maailma kõige kummalisemad festivalid – enamik ei julgeks neist ise osagi võtta

Maailma kõige kummalisemad festivalid – enamik ei julgeks neist ise osagi võtta

Reisimine ei tähenda alati vaid muuseumide, ajalooliste linnade või loodusimede avastamist. Sageli on kõige meeldejäävamad hetked need, kui satud keset kohalike kõige pöörasemaid pidustusi. Mõnes paigas loobitakse tomateid, teises jooksevad inimesed juusturatta järel mäest alla, kolmandas rullitakse mudas nagu notsukari. Allpool on valik maailma kõige kummalisemaid ja samas värvikamaid festivale, mis näitavad, kui loovad ja hulljulged võivad inimesed olla.

Tedalsed lõid vägagi kummalise eluvormi – ja see elabki

Tedalsed lõid vägagi kummalise eluvormi – ja see elabki

Kujuta ette, et elu on nagu arvutiprogramm, kus osa ridu on üleliigsed – ja teadlased kustutavad need, et süsteem töötaks kiiremini ja puhtamalt. Just seda tegid Cambridge’i geneetikud, luues sünteetilise bakteri nimega Syn57. See bakter kasutab seitset koodonit vähem kui kogu ülejäänud elu Maal, ilma et selle toimimine lakkaks. Niisugust katset peeti seni mõeldamatuks, kuid DNA sünteesi areng on muutnud võimatust reaalsuseks. Kas see tähendab, et oleme astunud sammu omal moel «efektiivsema» elu poole? Või peidab endas iga kustutatud tähekombinatsioon ohtlikku teadmatusesammu? See katse seab nii paljudki piirid – funktsionaalsed aga ka eetilised – küsimärgi alla.