Õhtuleht
Lavastus „Rõdul“ on tundlik lavastus, mis suudab peaaegu ilma sõnadeta anda edasi pildi, milline on maailm, kui me elame küll üksteise kõrval, aga üksteisest mööda. Need vähesedki sõnad, mida lavastuses kasutatakse, ei ühenda, ei loo sidet ega lähedust. Ometi on õhus tuntavalt läheduse igatsust. Mis võiks katkestada selle möödaelamise mustri? Mis juhtub, kui õige aeg lastakse käest ja on juba liiga hilja?
Go to News Site