/nginx/o/2025/10/30/17247472t1ha658.jpg)
Mis meist saab – see on üks neist küsimustest, mida peaksime endalt tihedamini küsima, sest argipäeva askeldustes kipub suurem pilt eest kaduma. Kas me üldse saame aru, kuhu me liigume – või mis suunas üldse oleks õige areneda?
LinkedIn on tänaseks igale kuitahes n-ö vana sektori ettevõttele nn baashügieeni tase ning mõistlik oleks tegutseda ka TikTokis. Sellest sõltub reaalselt nii müük, värbamine kui konkurentidest eristumine, soovitab Eesti Masinatööstuse Liidu ekspordivaldkonna juht Gustav Kotkas.
Neljanda sõja-aasta lävel läkitatakse Eestist Ukrainasse nii autosid, akujaamu, meditsiinivahendeid, aga ka saunu, kalavõrke ja villasokke. Abivajadus püsib, eestlaste toetus on Ukrainas väga hinnatud, aitajaid jääb aga vähemaks.
/nginx/o/2017/12/18/7418819t1h0fce.jpg)
1822 – sündis prantsuse teadlane Louis Pasteur.
Ida-Viru kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur avastas rikkumise tõttu töölt lahkunud bussijuhi bussi hooldusesse viies, et sõiduki raadio oli häälestatud Vene raadiojaamale, kust lasti Vladimir Putini kõnet.
Sel aastal on mitu last saanud vigastada mänguväljaku atraktsioonidel ja üks laps kardirajal kahe kardi kokkupõrke tagajärjel.
Sel aastal on mitu last saanud vigastada mänguväljaku atraktsioonidel ja üks laps kardirajal kahe kardi kokkupõrke tagajärjel.
/nginx/o/2025/12/27/17360188t1h89b2.jpg)
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni populaarsus on langenud madalaimale tasemele alates tema esmakordsest valimisest riigipeaks 2017. aastal, selgus eile avaldatud küsitlustulemustest.
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1403. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un rõhutas täna Vene režiimi juhile Vladimir Putinile uusaastatervitust saates, kuidas tema riik ja Venemaa on Ukraina sõjas jaganud «verd, elu ja surma».
Moskvas toimunud plahvatuses hukkusid politseinikud, kes olid seotud Ukraina sõjavangide piinamisega, ütlesid Ukraina sõjaväeluure (HUR) allikad 24. detsembril väljaandele Kyiv Independent.
Modernsuse pärand ei ole ainult tehnoloogiline hiilgus ja mugavuse võidukäik – seda saadab kõikjale ulatuv ja suures osas silmale nähtamatu vari, mille mõju on aga kuhjuv.
Intervjuus Trinoklile selgitab ökotoksikoloog ja akadeemik Anne Kahru, miks osutuvad mitmesugused «võlukemikaalid» tihti huntideks lambanahas, kuidas kunagi ohutuks peetud ainete kõrvalmõjud ulatuvad juba Arktikani, miks keemiareostus on nii vähe teadvustatud ning miks inseneride ja bioloogide maailmad peaksid rohkem kohtuma, et plahvatuslikult kasvanud kemikaalikasutusega kaasnevad ohud ei väljuks lõplikult kontrolli alt.
«Praegune universaalne, kõikidele küsimustele vastav ja kõigile kättesaadav tehisaru kommertstarkvara on hariduse kontekstis katastroof ning selleteemalist arutelu on meie avalikus ruumis selgelt liiga vähe,» kirjutas Trinoklis õpetaja ja lapsevanem Riinu Lepa. Tema tõstatatud küsimustest ajendatult jätkab arutelu tehisaru tulekuga kaasnevate ohtude ja võimaluste üle hariduspsühholoog ja TI-hüppe sisutiimi liige Grete Arro.
Trinokkel on süveneva murega jälginud, kuidas avaliku debati tase keskkonnaküsimustes langeb ning ajakirjanduses esineb isegi mõnitamiseni ulatuvat ründavat suhtumist keskkonnateadusesse. Seetõttu pöördusime neil teemadel pikalt mõelnud keskkonnateadlase Asko Lõhmuse poole, et küsida, kuidas paistab selline olukord teadlaste vaatepunktist ja milleni see võib viia.
Demokraatia saab toimida vaid eeldusel, et ühiskond on võimeline teatud aluspõhimõtetes kokku leppima. Et oleme valmis aktsepteerima ka seda, kui võimule tuleb «teine pool», sest usume, et nad ei muutu meile fundamentaalselt ohtlikuks ega hõiva võimu jäädavalt. Kahjuks ei kehti need eeldused enam suures osas maailmast, leiab Strateoni strateegiakonsultant ja TÜ nõukogu liige Martin A. Noorkõiv.
Postimees 
Äripäev 
Õhtuleht