/nginx/o/2025/12/27/17360188t1h89b2.jpg)
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni populaarsus on langenud madalaimale tasemele alates tema esmakordsest valimisest riigipeaks 2017. aastal, selgus eile avaldatud küsitlustulemustest.
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1403. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un rõhutas täna Vene režiimi juhile Vladimir Putinile uusaastatervitust saates, kuidas tema riik ja Venemaa on Ukraina sõjas jaganud «verd, elu ja surma».
Moskvas toimunud plahvatuses hukkusid politseinikud, kes olid seotud Ukraina sõjavangide piinamisega, ütlesid Ukraina sõjaväeluure (HUR) allikad 24. detsembril väljaandele Kyiv Independent.
Modernsuse pärand ei ole ainult tehnoloogiline hiilgus ja mugavuse võidukäik – seda saadab kõikjale ulatuv ja suures osas silmale nähtamatu vari, mille mõju on aga kuhjuv.
Intervjuus Trinoklile selgitab ökotoksikoloog ja akadeemik Anne Kahru, miks osutuvad mitmesugused «võlukemikaalid» tihti huntideks lambanahas, kuidas kunagi ohutuks peetud ainete kõrvalmõjud ulatuvad juba Arktikani, miks keemiareostus on nii vähe teadvustatud ning miks inseneride ja bioloogide maailmad peaksid rohkem kohtuma, et plahvatuslikult kasvanud kemikaalikasutusega kaasnevad ohud ei väljuks lõplikult kontrolli alt.
Trinokkel on süveneva murega jälginud, kuidas avaliku debati tase keskkonnaküsimustes langeb ning ajakirjanduses esineb isegi mõnitamiseni ulatuvat ründavat suhtumist keskkonnateadusesse. Seetõttu pöördusime neil teemadel pikalt mõelnud keskkonnateadlase Asko Lõhmuse poole, et küsida, kuidas paistab selline olukord teadlaste vaatepunktist ja milleni see võib viia.
«Praegune universaalne, kõikidele küsimustele vastav ja kõigile kättesaadav tehisaru kommertstarkvara on hariduse kontekstis katastroof ning selleteemalist arutelu on meie avalikus ruumis selgelt liiga vähe,» kirjutas Trinoklis õpetaja ja lapsevanem Riinu Lepa. Tema tõstatatud küsimustest ajendatult jätkab arutelu tehisaru tulekuga kaasnevate ohtude ja võimaluste üle hariduspsühholoog ja TI-hüppe sisutiimi liige Grete Arro.
Demokraatia saab toimida vaid eeldusel, et ühiskond on võimeline teatud aluspõhimõtetes kokku leppima. Et oleme valmis aktsepteerima ka seda, kui võimule tuleb «teine pool», sest usume, et nad ei muutu meile fundamentaalselt ohtlikuks ega hõiva võimu jäädavalt. Kahjuks ei kehti need eeldused enam suures osas maailmast, leiab Strateoni strateegiakonsultant ja TÜ nõukogu liige Martin A. Noorkõiv.
«Meie maal leidub sügavalt tähenduslikke paiku, kus kohtuvad loodus, vaimsus ja kultuur, samuti pärand ja tänapäev. Need on need looduslikud pühapaigad,» kirjutab looduslike pühapaikade ja rahvakultuuri uurija, Hiite Maja SA juhataja Ahto Kaasik.
Viimastel aastatel on üha valjemalt kõlanud puidutööstuse levitatavad loosungid ebakindlusest puidutoorme voos ja kaitsealade suurest kasvust. Kui aga teemasse süüvida, selgub, et kaitsealasid on viimasel kümnel aastal lisandunud võrdlemisi vähe ning paljudes neist on kaitse-eeskirju sootuks leevendatud. Lakkamatus infomüras võib jääda ekslik mulje, et kaitsealad sünnivad otsekui üleöö ja kõhutunde pealt. See lihtsalt ei ole nii. Heaks näiteks on Pärnumaal asuvad Kurgja ümbruse metsamaastikud, mille kaitsealaks vormimine on olnud ja on ikka veel häbiväärselt vaevaline, leiavad looduskaitsjad Farištamo Eller ja Liina Steinberg.
Nii täielik raiekeeld kui ka kontrollimatu ekspluateerimine viivad lõpuks kogukondade sotsiaalmajandusliku kollapsi ja piirkonna tühjaks jooksmiseni, hoiatab kahe ajaloolise näite varal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse liige ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Silvia Lotman.
Toomas Trapido «Lood, mis loovad» 9. lugu.
/nginx/o/2023/10/12/15651286t1h5ee3.jpg)
Keskkonnaagentuur hoiatab, et laupäeval tabab Eestit torm. Tugeva tuule hoiatus on väljastatud Saaremaale ja Hiiumaale, tähelepanelik tasub olla ka Lääne- ja Loode-Eestis.
/nginx/o/2025/12/26/17359489t1h77fc.jpg)
Kes mida kogub. Marke, pastapliiatseid, viskipudeleid, teatrikavasid, üheöösuhteid. Ma kogusin lapsena nätsupabereid. Nätsu ma närinud ei olnud, aga mõnel uuemal paberil, mille oma kogusse sain, oli veel nätsu lõhn küljes. Jenkki oli paberile kirjutatud. Purukumi. Meeldis neid pabereid nuusutada. Nuusutasin ikka, kuni lõhna veel oli.
Postimees 
Õhtuleht