SÕJAKOKKUVÕTE | Uus vana nägu
Tulekul on kolmepoolsete – Venemaa, Ukraina ja USA – kohtumiste uus voor. See pidavat aset leidma järgmisel nädalal ning uues asukohas, mitte Abu Dhabis nagu kaks esimest kõnelusteringi, vaid Genfis.
Tulekul on kolmepoolsete – Venemaa, Ukraina ja USA – kohtumiste uus voor. See pidavat aset leidma järgmisel nädalal ning uues asukohas, mitte Abu Dhabis nagu kaks esimest kõnelusteringi, vaid Genfis.
«Isegi pärast kõige pimedamat ööd tõuseb taas päike,» lausus Kiievis elav Yelyzaveta Rafalska. Venelaste sõjapimedus on Ukrainat haaramas viiendat aastat, keegi ei tea, kui kaua see veel kestab.
Eesti on põhjamaa ja põhjamaad on talispordiusku. Kristjan Ilves on juba pikalt Eesti talispordi kõige püsivam tipptegija ja sellepärast talle kaasa elataksegi.
Näitleja Karolin Jürise ei karda ennast ületada. Ta lausa otsib eneseületust. Tema senise karjääri kõige nõudlikum roll tuli German Golubi viies erinevas riigis üles võetud filmiga «Meie Erika», kus Jürise astub kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe rolli.
Tallinna Ülikooli rektori valimised võitnud professor Priit Reiskat (56) on nimetatud kolmest kandidaadist kõige turvalisemaks valikuks.
Milano Cortina taliolümpial pani terve maailma endast rääkima Ukraina skeletonisõitja Vladislav Heraskevõtš, kes tuli mängudele erilise kiivriga, millel mitme hukkunud kaasmaalasest sportlase pildid, jäi endale kindlaks ega olnud nõus katma pilte või kasutama teist kiivrit.
USA asepresidendil J.D. Vance’il oli mullu õigus: Euroopa ja USA vahel on tekkinud lõhe, teatas tänavuse Müncheni julgeolekukonverentsi avanud Saksa liidukantsler Friedrich Merz.
Sel nädalal haridusteemalist inimarengu aruannet esitlenud Eneli Kindsiko, selle peatoimetaja, sedastab, et tänapäeval me ei opereeri ühes maailmas, vaid meil on kaks maailma: virtuaal- ja pärismaailm.
Eelmisel aastal langetas pressinõukogu 37 otsust, neist seitse taunivat ja 29 õigeksmõistvat ning ühel korral leiti, et kaebajal polnud õigust kaebust esitada. Ühtlasi lahendasid kaebaja ja väljaanne neljal korral konflikti enne, kui pressinõukogu seda arutada jõudis.
Tehisaru agressiivne pealetung on kõikidele meediamajadele taas peale surunud arutelu sellest, millised omadused peaks ajakirjanduse juures säilima või esile kerkima selleks, et inimesed seda vajaks – et oleks tellijaid, kes loevad, kuulavad ja vaatavad. Vastuseid võib olla palju ja väga erinevaid, kuid üks on pikemalt vaagimatagi selge: toimetused peavad säilitama kõrge sisulise taseme ehk professionaalsuse.
Meedia, kõige laiemas mõttes, ei toimi reegliteta maailmas, väljendusvabaduse piire vormib nii eetika, seadus kui ka õigusnorme tõlgendav kohtupraktika. Möödunud aastast väärib käsitlemist Belgia arsti kaasus, mis mõjutab praegu Eesti ajakirjandust ning isegi ajaloolise tõe piire. Muutumises on ka solvangu hüvitamine.
Ülevaade Eesti ajakirjanike tüüpidest, nagu lehemees Madis Jürgen neid 40 aasta jooksul on meediamajades kuulnud ja näinud.
Värske Eesti inimarengu aruanne toob selle peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnul välja, et rahvusvaheliselt tunnustatud haridustulemuste kõrval süvenevad Eestis hariduslik ebavõrdsus, õpetajate nappus ja noorte vaimse tervise probleemid.
Tallinna veetarbimine on võrreldes nõukogude ajaga vähenenud kolm korda, kuid ikkagi võiks pealinlased Ülemiste tühjaks trimbata vähem kui aastaga – maitsele vaatamata. On sellele mingeidki alternatiive?
Teatrikriitik, vabakutseline ajakirjanik ja julgeolekuekspert Meelis Oidsalu pärjati teisipäeval Postimehe aasta arvamusliidri tiitliga.
Ajakirjanduslik lugu algab üha sagedamini videost. See muudab tegijate mõttemalli ja jutustamise loogikat. Kas suudame vaataja tähelepanu pälvida ja seda hoida?