Karin Rask: 39. sünnipäeva hommikul järsku tundsin, et on õige hetk kolmandat last saada. Stig oligi kiirelt kohal!

Karin Rask: 39. sünnipäeva hommikul järsku tundsin, et on õige hetk kolmandat last saada. Stig oligi kiirelt kohal!

Näitleja ja moelooja Karin Rask (46) on ehe näide inimesest, kes ütleb elule jah. Tema jaoks on kodu ja pere alati esikohal — ning seal, kus on saginat, on ka rõõmu. „Mulle meeldib, et kodus on alati elu sees. Kui kuulen teisest toast laste naeru ja sahmimist, siis tean, et kõik on hästi,“ ütleb kolme lapse ema, kelle pesamuna käib alles lasteaias. Karini neljas laps on tema moebränd, mille ta on üles ehitanud nullist ja mille eest juba kolmteist aastat vastutust kannab.

JUHTKIRI ⟩ Midagi on mäda teatririigis

JUHTKIRI ⟩ Midagi on mäda teatririigis

Eestil ei jätku kõigile teatritele raha ning võib oletada, et eelarveprobleemide jätkudes seda raha juurde ka ei ilmu. Seega tekib loogiline küsimus, kes ja miks peaksid toetust saama? Sel aastal jäid toetuseta Theatrum ja elektron.art, seda toetuste jagamise valemi järgi, mis on mõni aeg tagasi koostatud teatriinimeste endi osavõtul.

VIDEO KOHAPEALT ⟩ «T***a, kas sa oled peast lilla?» Kuressaare kohtumajja ilmuma pidanud tiktokker Miku puhkas istungi asemel hoopis saunamajas

VIDEO KOHAPEALT ⟩ «T***a, kas sa oled peast lilla?» Kuressaare kohtumajja ilmuma pidanud tiktokker Miku puhkas istungi asemel hoopis saunamajas

Tiktokis tuntust kogunud napsisõber Miku ehk Mihkel-Alex Hunt pidanuks kolmapäeva keskpäeval Kuressaare kohtumajja ilmuma. Mees jättis aga kõik pika ninaga, kui saatis enne kohtuistungit kirja, et on haigestunud. Saunamaja juures kaamerat nähes läks mees aga närvi: «T**a, ma olen haigeks jäänud. Kas sa oled peast lilla või?»

LAURA UIBOPUU, LIIS KEERBERG, FARIŠTAMO ELLER ⟩ Aeg minna sisuliseks – roheline maakaart ei tähenda veel rohelist maastikku

LAURA UIBOPUU, LIIS KEERBERG, FARIŠTAMO ELLER ⟩ Aeg minna sisuliseks – roheline maakaart ei tähenda veel rohelist maastikku

Eesti rohevõrgustik, mis peaks hoidma maastike ja ökosüsteemide sidusust, kipub senises planeeringutes jääma üha enam pelgalt joonistuseks töödokumendis, sest intensiivne inimtegevus – lageraietest üledimensioneeritud taristuni – ebamäärase õigusliku staatusega võrgustikku üldjuhul ei arvesta. Rohevõrgustiku sidususe ja toimivuse tagamine vajab ökoloogiliselt adekvaatsemat käsitlemist juba riigi tasandil, leiavad Eestimaa Looduse Fondi projektijuht Laura Uibopuu, looduskaitsja Farištamo Eller ja keskkonnajurist Liis Keerberg.