Maailma esimene bensiinimootoriga veoauto pandi taas sõitma!

Maailma esimene bensiinimootoriga veoauto pandi taas sõitma!

Enne kui raskeveokid hakkasid maanteid vallutama, tuli kellelgi proovida, kas mootor suudab tõesti hobuseid asendada. 1896. aastal ehitas Gottlieb Daimler masina, mis suutis kolme hobuse töö ära teha – ja see oli esimene bensiinimootoriga veoauto. Tänavu tuuakse selle haruldase leiutise koopia taas ellu Saksamaal, kus õpipoisid õpivad vana raua kallal uut oskust. Kui auto naaseb Daimleri peakorterisse, on see jälle sõidukorras ja valmis näitama, kuidas neljataktiline mootor pani liikuma rohkem kui ainult rattaid – see käivitas terve tööstusharu. Aga miks päris originaali endaga enam ei saa sõitu teha? Sellele annab vihje üks sajanditagune tragöödia.

Galerii: Uriah Heep pani rokifestivalile punkti

Galerii: Uriah Heep pani rokifestivalile punkti

[gallery ids="456208,456221,456242,456202,456203,456204,456205,456206,456207,456209,456210,456211,456212,456213,456214,456215,456216,456217,456218,456219,456220,456222,456223,456224,456225,456226,456227,456228,456229,456230,456231,456232,456233,456234,456235,456236,456237,456238,456239,456240,456241,456243,456244,456245,456246,456247,456248,456249,456250,456251,456252,456253,456254,456255,456256,456257,456258,456259,456260,456261,456262,456263,456264,456265,456266,456267,456268,456269,456270,456271,456272,456273,456274,456275,456276,456277,456278,456279,456280,456281,456282,456283,456284,456285,456286,456287,456288,456289,456290,456291,456292,456293,456294,456295,456296,456297,456298,456299,456300,456301"] Laupäeva õhtul lõpetas festivali Rock in Haapsalu Uriah Heep, enne neid tõmbas publiku käima Ziggy Wild. Festivali viimase päeva avas Taavi Peterson. Järjekorras neljas Rock in Haapsalu toimus linnusehoovis tänavu pärast kuueaastast pausi. Mõlemad festiva The post Galerii: Uriah Heep pani rokifestivalile punkti appeared first on Lääne Elu .

REKORD VIST ⟩ Kahekordne maja 3D prinditi vaid 18 tunniga

REKORD VIST ⟩ Kahekordne maja 3D prinditi vaid 18 tunniga

Mis juhtub siis, kui betoon segatakse insenerikunstiga ja robot paneb selle kihthaaval majaks kokku? Perthi eeslinnas valmis elumaja, mis erineb kõigist teistest seni teadaolevatest – see on kahekorruseline ja mõlemad korrused on prinditud. 3D-prinditud kodud pole enam tulevikuteema, vaid reaalsus, mis saab valmis kiiremini ja väidetavalt ka odavamalt kui tavapärased hooned. Tõsi, inimtööta siiski ei saa, aga robot teeb ära vundamendist kuni katusealuseni kõige keerulisema osa. Kas see on märk, et tsemendi asemel hakatakse tulevikus kodusid roboti juhitavast «ekstruuderist» välja laskma? Ja mida tähendab see elamuehituse hinnale, ajakulule ning vastupidavusele? Üks uus maja Austraalias võib anda meile vihje.