MAIRE AUNASTE: väga hea õpetaja on sama suur väärtus nagu ilu, tarkus ja õnn

MAIRE AUNASTE: väga hea õpetaja on sama suur väärtus nagu ilu, tarkus ja õnn

Tunnen õpetajat, kes ei tahtnud kunagi õpetajaks saada. Mis sest, et talle olid meeldinud kooli- ja ülikooliajal enamik õpetajatest ja õppejõududest. Eesti keelest ja kirjandusest rääkimata. Ta arvas aga, et tema ei sobi õpetajaks – liiga silmapaistev amet tagasihoidliku provintsitüdruku jaoks. Elu läks aga teisiti. Lõpetavate üliõpilaste nimekirjas teise poolde jäänud suunati õpetajateks!

Hannes Rumm: miks on Riias sel nädalal rohkem eesti mehi kui Haapsalus?

Hannes Rumm: miks on Riias sel nädalal rohkem eesti mehi kui Haapsalus?

Haapsalus on Vikipeedia andmeil 9812 elanikku. Kuna mehed surevad varem kui naised, võime ümardades võtta Haapsalus elavate meessoost isikute arvuks 4500. See arv sisaldab siis kõiki mehi alates esimesest kuni sajanda eluaastani. Püüdke nüüd palun ette kujutada, et kõik need 4500 meessoost isikut kogunevad ühel ja samal ajal Haapsalu lossihoovi. Oleks ju võimas pilt? Aga veel võimsamat sarnast pilti eesti meestest nähti üleeile ja ka eile õhtul Riias, kus korvpalli Euroopa meistrivõistluste mängudele oli pileti ostnud üle 9000 eestlase. Täpset statistikat muidugi pole, aga vähemalt 90 protsenti eesti kossufännidest on mehed. Seega oli ja on järgmistelgi päevadel Riias kossutribüünidel kaks korda rohkem mehi kui Haapsalus. (Kõrvalepõikena – ma ei ole pädev hindama Urmas Suklese pädevust Haapsalu linnapeana, aga korvpallurina on see mees Gert Kullamäed väärt käega kolmepunktivisete panija.) Millest kõneleb eesti meeste eksodus Lätti? Esiteks sellest, et korvpall on eestlaste südames The post Hannes Rumm: miks on Riias sel nädalal rohkem eesti mehi kui Haapsalus? appeared first on Lääne Elu .

Monika Undo: tänapäeva Kunksmoorid

Monika Undo: tänapäeva Kunksmoorid

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] 12. august oli Eesti lastekirjanduses must päev, sest lahkus armastatud kirjanik Aino Pervik (1932–2025), kelle raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Tema loodud tegelaste galerii on olnud väga eripalgeline. Üheks neist tegelastest on karismaatiline Kunksmoor. Sellest, kuidas Aino Pervik jõudis Andrus Saareste sõnaraamatut sirvides sõnani „kunksmoor” (nõiduja vanaeit), on Lääne Elu veergudel varem juttu olnud. Saareste noppis kunksmoori omakorda üles Wiedemanni sõnaraamatust. Samas on leksikograaf Udo Uibo oletanud, et kunksmoori näol on suure tõenäosusega tegu olnud üleskirjutusveaga. Seda võimalust kinnitavad tema meelest „ühekordne dokumenteeritus ja hilisemate teadete pu The post Monika Undo: tänapäeva Kunksmoorid appeared first on Lääne Elu .

Oru koolijuht kandideerib Haapsalus

Oru koolijuht kandideerib Haapsalus

[caption id="attachment_452640" align="alignnone" width="1920"] Andres Kampmann. Urmas Lauri[/caption] Oru kooli direktor ja kauaaegne Lääne-Nigula vallavolikogu liige kandideerib sügisel Haapsalus Isamaa nimekirjas. Kampmann ütles Lääne Elule, et lootis esialgu valimistest kõrvale jääda. „Aga rahutu hingena ei oska ma eemal olla, maailmaparandaja, nagu ma olen,“ sõnas Kampmann. Kristiseerimise asemel lubas Kampmann keskenduda sellele, mida saab ära ja paremaks teha. „Mitte sellele, mis keegi on tegemata jätnud. Haapsalu elanikuna mõtlesin, et lööks käed külge,“ ütles Kampmann. Isamaa nimekirjas kandideerida otsustas ta sellepärast, et klapib teiste nimekirja kuulujatega. „Mitte värvid, vaid inimesed on tähtsad,“ märkis Kampmann. Suvel kirjutas Kampmann end Lääne-Nigula vallast v The post Oru koolijuht kandideerib Haapsalus appeared first on Lääne Elu .

Muuseum otsib kiriku soojustajat

Muuseum otsib kiriku soojustajat

[caption id="attachment_437498" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption] Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on välja kuulutanud hanke Haapsalu toomkiriku energiatõhususe parandamiseks. „Põhiline efekt tuleb kiriku võlvide soojustamisest, aga sellele lisaks plaanime kohendada ka soojasüsteemi,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn. Kava järgi kaetakse võlvipealsed kivivilla kihiga. Kiriku soojemaks saamiseks restaureeritakse ka aknad ja paigaldatakse lisaraamid. Tööde põhiprojekti on koostanud Sova Arhitekti The post Muuseum otsib kiriku soojustajat appeared first on Lääne Elu .